Ja nii see läks...

... liiga aeglaselt, aga
lõpuks ometi sai praktika läbi! Viimased kaks nädalat venisid nagu šokolaadiga kaetud iiris ja uskuge mind, šokolaadiga kaetud iiris võib väääääga pikaks venida (Cadbury's Curly Wurly) ;)

Kolm esimest nädalat olid nauditavad, siis ma väsisin 16-tunnistest päevadest ja nädalalõppudeta nädalatest ära. Viimased kaks nädalat olid kohutavalt väsitavad. Mul õnnestus toidumürgistus saada (arvan, et see oli viiruslik, sest paar päeva hiljem võitles mu armsam sama probleemiga... ja nüüd mulle meenub, et lasteaias oli ühel kasvatajal enne mind sarnane juhtum). See oli Õudne. Kehatemperatuur oli 38 ringis, ma olin nii nõrk, et ma ei suutnud püsti seista ja magu tõmbus iga natukese aja tagant valust krampi. Kogu jama algas neljapäeva (9. november) õhtul, laupäeva hommikuks oli kõik enam-vähem korras.

Lasteaiast puudusin kokku 7 päeva. Ooo ei, ma ei tee neid kõiki järgi. Heal juhul kolm päeva. Mul on vaja üks jõuluteemaline maal lõpuni maalida, sellest pilt teha ja pildist omakorda kaardid teha. See on minu "head aega" ja "aitäh".

Neljapäeval (23. novembril) sain lasteaia poolselt juhendajalt oma hinnangulehe kätte ja tänu avaldasin sellega, et reedel magasin kella üheni ja läksin kohvikusse tööle. Kui oleks rohkem lapsi olnud (neljapäeval oli ainult üks!!!!! ), oleksin reedel läinud, aga ma ei näinud põhjust, miks peaksin mina koos kasvataja ja kahe tädiga ühte last "kasvatama". Seega otsustasin endale teene teha ja nii ma magasingi esimest korda viie nädala jooksul üle 7 tunni.

Homseks pean kõik kooli jaoks korda seadma. Päeviku "valmis" kirjutama ning ülesanded ära tegema. Aega veel on viimase minutini :P

Sain just aru, et ma olingi endal südame kõvaks teinud ja kogu praktika aja väga kinnine ja pinnapealne olnud, eriti viimased paar nädalat.
Ma ei kahetse midagi.

Viis nädalat karmi praktikat. Mulle näidati elu kurvemat poolt. Karmimat poolt.
Olen täiesti kindel, et minu kursuselt poleks keegi nende lastega viit päevagi vastu pidanud (mul on, jah, ego). Olgu, Piret oleks vastu pidanud, võib-olla isegi paremini hakkama saanud. 'Cause, you know, it's Piret we're talking about!!!

Jään igatsema Nikitat.