pühapäev, detsember 3

Mida sina jõuludeks tahad?

Ilusat 1. adventi! :)
Advendi mõte ongi küünla/küünalde põletamine.
Küünlavalgus.
Küünlavalguses tundub kõik hea ja ilus. Üksi olles võib küünlavalgus rusuvalt mõjuda. Kahekesi olles loob ta romantika ja õdususe. Suurema seltskonnaga tekib ühtekuuluvustunne. Võõras kohas tekib kodune ja hubane tunne.
Lummav. Intiimne. Armas. Meeli ülendav.

Varsti on jõulud. Juba on mulle esitatud küsimusi stiilis: Mis sina /insert name omastavas käändes/ jõuludeks kingid? Mis sa jõuludeks tahad?
Mina ei taha midagi. Ärge kinkige mulle midagi, (muidugi, välja arvatud siis, kui tõsiselt tahate ja kingitus tuleb otse südamest ;)) kingituste saamise kartus jõulude ajal tekitab minus kohustuse poodi minna ja raha kulutada. And i don't want it!
Mina kingin vähe. Täpselt nii palju kui tahan... mis ongi vähe.

Rääkisin töökaaslasega kingitustest. Oh, kahjuks, tema arvates on nii, et mida kallim kingitus, seda parem kingitus. Väga uhkelt ja uhkustavalt luges mulle ette, mis ta eelmine aasta oma emale, isale, vanaemale, elukaaslasele kinkis (mingi hirmkallis teler, käsitööna (!!!) (<-minu sarkasmi väljendus) valmistatud kullast ja valgest kullast kett, spa tuusik... ) Mul poleks midagi selle vastu, kui saaksin ise selliseid kingitusi teistele teha... aga ma ei taha. Minu arvates pole need jõulukingid. Selliseid kingitusi võib muudel tähtpäevadel teha.

...ja jõuludest on saanud osturalli...

Minu vend... :)! Vot tema oskab teha jõulukinke, sünnipäevakinke. You name it. Eelmine aasta kinkis vennaraas emale kaks ise tehtud savinõu. Ta ei öelnud, et tema need tegi. Ema arvas, et need disainernõud olid hirmkallid, teada saades, et need ise tehtud on, ei uskunud ta seda. Liiga ilusad. Liiga hästi tehtud. Perfektsed. Aga mida muud sa tahad perfektsionistilt? :P
Nii et, loo moraal: õppige minu vennalt, kuidas kingitus teha.
See mälestus tekitab minus jõulutunde... See ja üks hägune mälestus lapsepõlvest- mina, minu õde ja vend, ema. Laud kaetud hea ja paremaga. (ehk siis verivorstid, kartulid, piparkoogid, kapsas, kindlasti oli veel muudki...) Koos ehitud kuusk. Küünlavalgus. Mul on peas vaid see pilt. Mitte midagi muud. Ainult see tühine pilt, mis jõulude aegu omandab erilise tähtsuse.

Ma olen juba ära unustanud, mis asi on jõulutunne. See oli ammu, kui ma seda viimati kogesin. Vist 5 aastat tagasi? Võib-olla rohkem, võib-olla vähem.

Kinkige mulle jõuludeks õnne.
Kinkige mulle jõuludeks jõulutunne.
Kinkige mulle jõuludeks "GetRidOfYourFears ForFree Card"

Kui neid pole saada, siis asenduskingitusena võtan vastu pileti imedemaale. Või Põhjanaela.

Kommentaare ei ole: