Unistamine

Mulle meeldib unistada ja mõtelda. Uneleda ka. Ma suudan ka kõige kärarikkamas kohas end välja lülitada ning kuhugi eemale hõljuda. Tavaliselt ma teen seda bussis. Aga siis ma hõljun ainult eemale, ei unista, pigem mõlgutan mõtteid. Et töölainelt kodulainele ümber lülituda või koolilainelt töölainele lülituda.
Aga ma kardan. Unistada, ma mõtlen. Lihtsalt kardan. Kardan, sest äkki ma ei suuda... äkki ma lihtsalt petan oma lootusi, ootusi. Kardan end alt vedada. Sest see on kõige hullem, mis juhtuda võib, Endas pettuda.
Aga vahel ma siiski unistan, hirmust hoolimata. Harva. Salaja. Pimeduses, vaikuses ja üksinduses. Eemal kõigest ja kõigist. Ja millegi pärast reageerin sellele iga kord erinevalt- mõnikord muutun ma väga lõbusaks ja rõõmsameelseks, teinekord tõmbun endasse ja olen torisev ning trotsi täis- vihane kogu maailma peale. Go figure.

Mul on olnud kaks suurt ja võimast unistust. Ma pole veel aru saanud, kas nad kehtivad ka antud hetkel. Ma arvan, et kehtivad. Kindlasti kehtivad. Ma ju unistan...

Üks neist on seotud kirjutamisega.
Mulle meeldib kirjutada. Tobedusi, tõsiseid asju, mõttetuid asju. Südamest otse paberile. Näha sellega vaeva. Mulle meeldib, kui ma ei suuda kirjutada ning ma pean vaimu "otsima". Tavaliselt ma kuulan siis mingit kindlat lugu või loen mõnd luuletust. Jah, meeldib, meeldib, meeldib.

Teine on seotud lavaga, oh, näitlemisega? Olla kõigile nähtaval. Pöörane. Mulle meeldib olla tähelepanu keskpunktis. Mulle meeldib asju korraldada. Mulle meeldib mängida... Kedagi teist. Elada läbi hunnik emotsioone, mida ma tegelikult antud hetkel päriselt ei tunne. Mõelda välja karaktereid ja sündmusi, katsetada neid mõne sõbra peal... aga ainult viivuks. Tavaliselt tõmbun peaaegu kohe tagasi.
See on see unistus, millest ma hästi salaja unistan. Ja ma eitan, et ma sellest unistan. See unistus muudab mu kurvaks. Ma kardan seda. Kardan sellest mõelda. Tobe?
Eih, ma ei ole selleks veel valmis.

Ja hiljuti avastasin, et mul on uus unistus. Ma unistan ja tahan kogu südamest ja hingest, et Sinu unistus täituks. Et Sina oleksid õnnelik.

Minuga või minuta.

.agäV. kilennõ aguniS nelo aniM
.sutsinu mavatarä umrih aj mavagüs aj mesajalas egiõk unim delo aniS

..."and I love the thought of coming home to You, even if I know We can't make it..."