Ei meeldi mulle see tunne. Tunne, et olen poolik. Et midagi on puudu. Ma ei oska olla. Ja ei taha ka!
See on teistsugune poolikustunne, võrreldes sellega, kui Pirtsust eemal olen. Aga sama nõme. Ja paha ja vastik. Nagu mind oleks ära unustatud. Nagu keegi ei hooliks. Tekib küsimus, kas ma olen üldse olemas...
Vot selline võimas negatiivne tunne. Vihkan seda tunnet.
Ja ma ei saa sinna midagi parata.
Ja niimoodi võtabki kurbus ja nukrus võimust. Ja mina annan alla. Apaatne seisund võib alata.
Olen liiga väsinud, et kuskil midagi positiivset näha.
Olen kõigest 5 tundi maganud. Und ei ole ja ei tule. Söögiisu ka ei ole. Hea on, kui päevas korra söön.
Ootan Sind koju...
Tee kiiiiiremini!!!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar