Migreen

Hommikul ärgates tunned seda vastikut, närivat, häirivat valu. Tegelikult selle valu peale sa ärkasidki.

Pesed kiiresti hambad ja otsid midagi süüa, et enne valu tugevnemist tagasi voodisse saada. Paar tundi püsib lootus, et ehk läheb valu seekord üle, aga see lootus asendub pikapeale tühjusega- valu võitis.

Kaks solpadeini tabletti vähendavad valu kümneks minutiks.
Järgmised kolm neelad juba sellepärast, et uniseks muutuksid.
Rohkem sa võtta ei taha- niikuinii ei aita ja viiest valuvaigistist piisab, et süda mitu tundi puperdaks.

Vaatad kella, hommikusest ärkamisest on möödunud neli tundi, valu hakkab haripunkti jõudma- väiksemgi liigutus teeb haiget (sa poleks ette kujutanud, et ühelt küljelt teisele keeramine võib nii valus olla), hääled teevad haiget (tahaksid tänaval kõndivale inimesele karjuda: "Käi vaiksemalt!"), valgus teeb haiget, sinu enda hingamine teeb haiget. Ja kui sa arvad, et enam hullemaks minna ei saa tabavad sind iiveldushood. Nendel kordadel mõtled surmast- rahust ja vaikusest ja mis õnn oleks, kui sa mitte midagi ei tunneks.

Heameelt tekitab vaid teadmine, et valu väsitab kohutavalt ja öösel peaks uni valu võitma.
Enne uinumist loodad, et see hoog on kerge ehk siis paaripäevane. Loogiliselt võttes peaks ju olema, sest viimane kord valutasid peaaegu terve nädala ära.

Kui sõnad annavad tiivad

Mulle meeldib Sinu naer.
Sinu silmad meeldivad ka.
(Sa ise vist ei tea kui lummavad...)
Mulle meeldib Sinu hääl.
Sinu käed meeldivad ka.
(Sa ise vist ei tea, kui hellad...)
Mulle meeldib Sinu keha,
et Sina äratad mus iha.
Mulle meeldid Sina!
...Sa vist juba tead, et väga...

♥

Ennusta mul', mustlane

Ennustaski.
Kuid mitte minu palumise peale. Tema pidavat mulle ennustama. (Mingi kõrgem jõud vms) Et ma saaksin oma kahtlustest ja hirmudest vabaks, et ma oleksin neist üle. Selle tõi ta põhjuseks. No ma siis lasin tal ennustada.
Võttis veel mingisuguse needuse kah maha.
Tore.
Ei kahetse.

Üks osa minust usub mustlase ennustusi. Sest ta nägi minevikku.
Teine osa usub kokkusattumustesse. And this was one hell-of-a-coincidence. Esiteks juba sellepärast, et ma paar kuud tagasi mõtlesin ennustamise ja mustlaste peale ning kinnitasin endale, et lasen ennustada vaid siis, kui mustlane tuleb ja ütleb, et peab mulle ennustama. Teiseks sellepärast, et ta teadis fakte, mida ta poleks tohtinud teada.

Kuidagi kergem on olla. Kas sellepärast, et mul oli vahetult enne mustlasega kohtumist nn selgushetk või just mustlase tõttu tunnen end paremini?
Kõikvõimsana on õigem sõna.

Aga tõsiasi on see (ja selle peale tulin ma täiesti ise!), et kui sa ise usud, et sinu valikud on õiged ja kõik, mis sa ette võtad läheb korda ning sinu soovid ja unistused võivadki tegelikult täide minna ja kui seda tuleb sulle ennustama (kinnitama) mustlane, siis alateadlikult usud sa endasse veel rohkem ja tulemusena- muutud enesekindlamaks ja kõik lähebki hästi, lausa suurepäraselt.

Mulle ennustati head.

Ma ise ei küsinud midagi, lasin temal rääkida. Ja tegelikult... kõik, mis ta ütles oligi see, mida ma teada tahtsin.
Milline kokkusattumus!