Teine periood järgnes "hiiglase-perioodile", kui arvasin, et maakera ja teised planeedid on tegelikult samamoodi aatomid ja molekulid. Päike oleks siis aatom ja planeedid elektronid. Et meie oleme osa millestki tohutu suurest, mida ei ole võimalik näha ega millest pole võimalik aru saada.
Täna ma ärkan hirmuga üles ja mõtlen, miks me oleme ja elame nii ja mitte teistmoodi? Ja miks ei ole kellelgi vastuseid minu rumalatele küsimustele?
On ainult teooriad.
Väiksena uskusin jumala teooriat, sest öeldi, et peab. Praegu usun evolutsiooniteooriat. Aga miks?
Mis on taimede ja loomade mõte? Putukatel on eesmärk - taimi tolmelda ja lindudele-loomadele toiduks olla. Seega siis toiduahela säilimise pärast? Aga kui inimene on toiduahela tipus... kes inimese vaenlane on? Inimene ise. Mis on inimese mõte, mida annab tema maailmale ja loodusele? Inimesed ainult kuritarvitavad loodust.
Kas on võimalik, et vanasti, ammu-ammu, olid ka lindudel-loomadel mõtted ja mõtetest suunatud tegevused, mitte ainult instinktid. Kuid kuna mõtetest suunatud tegevusi korrati ja korrati, siis ajapikku need muutusid instinktideks?
Kas inimesed on kauges tulevikus ka kõigest loomad, kes käituvad instinktiivselt?
Elada tunneteta... mis tunne see on?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar